Kohe-kohe saabki EVS läbi. Täna õhtul jätame muude sõprade ja tuttavatega hüvasti. Homme saabub koristuskomando, et kaks korterit uustulnukatele puhtaks küürida. Siis veel viimased foto- ja videoülekanded praeguste saatusekaaslaste vahel. Ja siis…
Pühapäeva hommikul ütleme Chloéle a dieu ja kell kolm astume Janaga oma lennukitele. Ja Jordani (kes siiani kinnitab, et ta Vama Veches ei nutnud praegust aega aimates) lennukini jääb pärast meie õhkutõusmist aega veel 30 minutit. Ja siis ongi kõik. Vähemalt meie jaoks.
Eile käisime Bao soolaleivapeol. Tema lõpetab A.C.T.O.R.iga kuu aega plaanitust varem, aga jääb edasi Rumeeniasse. Nad kolisid just Andraga (tema kohalik tüdruksõber) kokku imeilusasse korterisse vaatega parlamendile ja septembri algusest on tal ka töö koolis olemas.
Michi läheb kuu aja pärast tagasi Austriasse, Mélanie ja Robert lähevad oktoobri alguses ja Félix oktoobri lõpus. Ja jäävadki ainult uued tegelased, kellega mina vist kunagi näost-näkku ei kohtu – on kümmekond inimest vähem, keda igatsema hakata.
Jah, oli probleeme organisatsiooniga, palju oli, aga vähemalt seltskond oli meil hea. Ja järgnevate aastate reisikalendrit plaanides ja rahakotile mõeldes tuleb küll mõtlikult neelatada, aga samas saab olema hea meel jälle teisi näha. Olgugi ükshaaval, aga seda enam saavad need lühikesed retked intensiivsed olema.
—
Kui koju jõuan, räägin pikemalt ja näitan pilte, kui kalliks keegi selle aja jooksul sai 
6nnitlused, Merilyn, nii hea blogi eest! Lausa m6nus oli lugeda ja väga palju tuttavaid EVS´i emotsioone sinu kaudu uuesti läbi elada
) Loodan, et Eesti eluga taaskohanemine tuleb kergelt. Kas kavatsed sellest EVS´i n.ö järelkoolitusest (v6i kuidas selle nimi oli) ka osa v6tta? Minul jäigi see tegemata, aga väga puudust ka ei osanud tunda..
Ole tubli ja naudi kodu! Ehk trehvame Tartus
)
Triinu (kursalt