Segasummasuvila

Maja on jälle rahvast täis. Seekord on külalisi nii Aradi lähistelt kui ka Oradea kandist. Kokku miski… Üheksa inimese kandis. Pluss meie neli, kes me siin igapäevaselt elame. Ja kuna eile õhtul juhtus veel selline asi, et nemad meist maha korterisse jäid kui me restorani läksime ja sel ajal käisid külas organisatsiooni presidendi abikaasa ja ka korteri omanik, siis on ka väike jama majas.

Me unustasime neile nimelt eelnevalt teada anda, et meil külalised on (võibolla selle pärast, et viimati, kui me neile ütlesime, et kaks-kolm inimest tulevad paariks päevaks külla – tollal olime veel kolmekesi nelja voodiga – sai president närvivapustuse) ja kuigi naabritega pole meil kunagi muresid olnud, on pinnas nüüd veidi ebakindel. Ja see ei ole hea tunne.

Sel nädalal on väikesi jamasid juba mitu olnud. Nädal algas sellega, et president kutsus mu töötoas kööki vestlusele, sest tal on probleeme minuga suhtlemisega. Ta ei oska ennast kuidagi positsioneerida, sest ta tunneb ennast rumalana, kui räägime ja ta ei tea, kuidas sellesse suhtuda. Ma üritasin talle selgeks teha, et ma tean väga hästi oma kohta, mis on vabatahtlik. Vabatahtlik versus organisatsiooni president on minu arvates üsna selge eristus, ma ei tea, või ei ole?

Eilne jama oli seni üks suurimaid. Ja seekord täiesti organisatsiooniväline. Me olime vanalinnas Pedro 30ndat sünnipäeva tähistamas ja pidu ei lõppenud kõigile just hästi. Kui me Goblinist El Commandante poole liikusime, äsas mingi purjakil suvakas Mélaniele rusikaga näkku ja pani nelja tuule poole ajama.

Poisid läksid talle järele, aga kätte ei saanud, sest mingi valemiga läks tagaajamise käigus üks aken katki ja politsei oli varmas selle peale aktsiooni astuma. Mélanie verine nina ja šokk ei olnud akna kõrval neile väga olulised. Kiirabi kutsusid nad meile ütlemata igaks juhuks aga vähemalt kohale. No hea seegi. Praegu on tal silm sinine ja nina kolmest kohast katki (õnneks mitte kõhr), aga pulmadeks paraneb ära.

—
Aga me oleme veel elus. Kõigest hoolimata!

Emotuur

Nyyd on k2es see siis ka Rumeenias 2ra proovida. Ja taaskord p6hjust suurt nagu polegi. Lihtsalt palju pisiasju. Ja miskip2rast saabus 2kitselt vajadus palju v2ikesi asju l2bi seedida.

Eile kysis Lennart mu k2est, kellele ma kingiksin kasutatud lennuki. Variantidest ma midagi valima ei hakanud, pakkusin vanadekodu. Samas sai l6pptulemusena selle Bulgaaria v2lisministri ees endale ikkagi Linnateater. N2itlejad olid 6nnelikud ja eks see olegi p6hiline.

Eile tegin ma huvilistele sushi 6pitoa. Huvilisi oli palju ja enda kiituseks v6in ma 8elda, et isegi Jordan, kes sushit j2lestab, ytles, et see maitses hea. Trikk on lihtsalt selles, et tuleb sushi ise valmis teha. Ja eksperimenteerida, mida sisse panna (mitte toorest kala). Jaapani 6htu oli seega hea.

T2nases origamiklubis sai yks asi yha selgemaks. Lapsed ei ole minu teema. Ma lihtsalt ei oska nendega midagi peale hakata. Olgu, ma teen oma tunnid koolis ja lasteaias naerun2ol 2ra, aga sisimas s6iman neid ikka. Mina ei olnud ju kunagi selline, eks? Ju siis on t6si see, mida r22gitakse. Et lapsed on head ainult eemal, kui nad just omad ei ole

—
Palinka ei ole ka yldse minu teema.

House M.D.

Selle nädala suursündmus on see, et Pedro oli jälle oma kopsudega haiglas. Pärast aastavahetust hüppas ta nimelt õnnetult oma kopsuseinte vahele õhku ja pärast piinavate valude algamist läks ta haiglasse, kus ta arstiga rääkides lihtsalt kokku kukkus. Operatsioon oli vältimatu.

Pärast seda tegi arst talle märkuse, et võimalus, et ta kops uuesti kokku kukub, on 75%. AGA juhul, kui ta edasi suitsetab, siis on see võimalus 100%. Pedro pidas nädal aega vastu, aga alustas uuesti ja eelmisel nädalal tegi ta meie keelamisest hoolimata taas pool pakki või pakk suitsu päevas.

Nüüd on seis selline, et AXXA kindlustus laseb tal neli nädalat Rumeenias piinelda – ta ei tohi isegi toast välja minna – ja siis plaanivad nad ta pärast pikka arutelu koos arstiga Portugali saata, et perearst ta üle vaataks ja korralikus kliinikus saaks kopsud väiksemaks lõigatud.

Pärl kindlustuse poolt on see, et nad tahavad talle osta esimese klassi pileti LENNUKIS. Arstidelt sai ta just range ettekirjutuse, et igasugune rõhumuutus on talle halvemal juhul eluohtlik. Aga, noh, eks kindlustuseksperdid oskavad riske arstidest paremini välja arvutada. Või midagi.

Igatahes on Pedro mängust väljas päris mitmeks kuuks, nii et Trupa Imaginea jätkab hetkel kuuekesi. Ja plaanitud töötoad on nüüd kahtlased, sest ta pidi meie õpetaja olema. Parimal juhul saame stuudioajad ja meie Jordani ja Baoga saame grupiga mingeid harjutusi teha ja seniseid lavastusi lihvida.

Töötubadest rääkides, ma pean kahe päeva pärast PR-koolituse kõigile tegema. Millest ma sain teada laupäeval. Millest varemalt rääkides palusin ma meie projekti koordinaatorilt  Cristinalt ja organisatsiooni presidendilt Eugenialt selgesõnaliselt, et mul oleks vähemalt üks-kaks nädalat aega seda ette valmistada. Aga, noh, ju siis see ei ole nende kultuuri osa või midagi.

Igatahes nüüd, kui Stefan on tagasi, kavatseme me A.C.T.O.R.i veebikeskkonna meie väikeseks monopoliks teha. Sest see, kuidas see praegu välja näeb, on lihtsalt õud. Blogi uurides ei saanud ma aru, kuidas on kujunduse ja tekstiga võimalik nii mööda panna, kui weblog.ro põhi näeb üks-ühele välja nagu wordpressi töölaud. Mis on imelihtne.

—
Ja sel nädalal on meil Jaapani õhtu, nii et hakkan sushit ja muud kokkama.

Trupa Imaginea

Jaa, meil on nimi ja me yritame seda iga hinna eest kaitsta. Sel n2dalal on seda palju tulnud teha, sest Eugeniale loomulikult see ei meeldi. Et me l6puks midagi v2lja m6tlesime ja tema asjas ei osalenud.

Nyydseks me oleme ysna kindlad, et tal on t6siseid mentaalseid probleeme. Esmasp2eval l2ks ta p6him6tteliselt ilma suure p6hjuseta endast v2ga v2lja ja tunnistas seda meile ka, et v6ibolla on tal probleem. Ja siis j2rgmise asjana loomulikult eitas seda.

Ehk siis seni on meil olnud koosolekuid iga p2ev. Esmasp2eval suur kakluskoosolek Barbu perekonnaga, kus ma yhel hetkel leidsin ennast lihtsalt Stefanitat kaitsmas, sest tema naine pani ta t6sselt tuhvli alla. Nii v2ga, et see hakkas t6siselt h2irima. Eriti meie viimase reisi valguses, kus me avastasime, et mees v6ib v2ga lahe olla, kui oma naisukesest piisavalt kaugele saab.

Kolmap2evaks m22ras boss meile uue koosoleku, et p6hjalikud plaanid j2rgnevaks aastaks paika panna ja kui me p2rast omavahelist teisip2evast kokkusaamist talle eile hommikul v2ga detailse plaani ette kandsime, siis ta kuulas ja siis teatas, et jaa, aga ta tahab plaani. Ja j2i enam-v2hem rahule alles siis, kui me talle uuesti k6ik asjad ette ytlesime, mida me tahame teha.

Praegu algab meie j2rjestikune teine filmi6htu, nii et ma pean nyyd k88ki s88ma lippama (alati on kavas ka kana mingis vormis). Eelmine kord kokkas meie teatritrupi v2rske k88giylem Felix (panime koosolekul ka paika, kes mida teeb), t2na v6ttis tema t88 Jordan yle. Tuleb vaadata, mida prantslastel pakkuda on.

—
Ja eelmine n2dalavahetus on siiani yks parimaid Rumeenias oldud aja jooksul!

M2gikitse uudiskiri

Vot selline elu mulle meeldib. Praegu on selline tunne nagu aasta tagasi USA-s ringi reisides. Kaks tihedat t88p2eva m2gedes on l2bi ja nyyd oleme me t6elises paradiisihostelis Brasovi linnas. Andrei oma naisega on yhe 22relinna maja yles vuntsinud ja teinud sellest 16 voodiga v2ga ilusa hosteli. Praegu on siin lisaks meie grupile (viis prantslast, portugallane, hispaanlane ja eestlane) veel Zoe Kanadast ja Nick Austraaliast.

Nick pidi tegelikult t2na 6htul 2ra s6itma, aga me veensime ta veel yheks p2evaks j22ma, et ta meiega 6htul v2lja tuleks. Ei kurda, et ta n6us oli, sest tyybi aktsent on peaaegu sama armas kui ta ise. Zoe tuleb ehk ka meiega v2lja, mida ta siin yksi teekski. Keegi kaotas ta dokumendid 2ra, nii et ta peab oma uusi siin umbes 10 p2eva veel ootama. Ja kui on inimesi, kellega seda aega m88da saata, siis on ju ainult hea.

Ma lubasin Andreile, et teen ta kohale natuke reklaami. Ausalt8eldes oli mul see juba enne plaanis, kui ta seda blogikirjutamisest m88da k6ndides naljana mainis. Aga Backyard Hostel, mida ta peab, on t6esti v2ga super koht. K88k on v2ga tshill ja tuba… Ausalt8eldes pole ma enne nii ilusat kaheksale inimesele m6eldud tuba n2inud. Ja omanikud on t6esti v2ga kylalislahked.

T2na n2iteks viib ta meid v2lja peidetud baaridesse, mida p6hit2navatelt ei leia. Rumeenia kultuur saab varsti veel tuttavamaks ja me oleme k6ik kohavalikuga rahul. Kui keegi Rumeeniasse ja Brasovi kanti satub, siis uurige kindlasti v2lja, kas siin vabu tube on. Ja kui on ja siia tulete, siis tervitage Andreid minu poolt! Uh, ja lisaks k6igele muule heale on siin odav! Talveperioodil viis ja suvel kaheksa euri p2ev.

N2dalavahetus tuleb huvitav. T2nase ja homse veedamekindlasti Brasovis ja selle ymbruses, edasi liigume ehk Sinaia kanti edasi ja esmasp2evaks tagasi Bukaresti. Riho r66muks tundub asjade seis praegu olevat selline, et homme-ylehomme l2heme me Brani (seal on yks kolmest v2idetavast Dracula lossist Rumeenias). JA ma teen seal pilte, nagu lubatud sai. Seal pluss igal pool mujal, sest m2gedes on t6esti superilus.

Codleas oldud aeg oli ka v2ga khuul. Yks asi oli see, et esinesime kolm korda puuetega lastele ja saime midagi nende elus natukeseks muuta (selliste inimestega t88tamine raputab kohati ikka v2ga paigast 2ra). Teine asi on see, et tegime ka nii8elda tarkadele lastele paar foorumteatri sessiooni. Eriti lahe oli kultuurikeskuses esinemine, mille l6pus saime nendega koos Rumeenia tantse tantsida. Tuleb v2lja, et mul on selle teema peale annet. Hoirassaa!

—
Ja tuika on endiselt r6ve. Minu jaoks on viskiga sama efekt.

Vahepeatus

Eile pidasime Jordani synnip2eva, nii et t2nane p2ev on v2ga vaikselt 6htusse j6udnud. Pikk magamine ja natuke peoj2rgset koristamist (meie korterist on saamas p6hiline peopaik), mahaj2etud asjade k2tteandmisi ja n2dalane poesk2ik. Selline kena vaikelu on meil praegu olnud.

Eilne on muidugi omaette teema. Kuna reedesel koosolekul pigistasid bossid hambad kokku ja teatasid, et nyydsest on kaks projekti t2iesti eraldi asjad ja tegid muid j2releandmisi, siis BOC oli yle ootuste m6nus. Arutlesime oma tiimipoolega asju, joonistasime, alustasime uue projektiga ja s6ime synnip2evatorti.

Pedro sundis Jordanit Portugali kombestikku austama ja teatas, et p2rast kyynalde 2rapuhumist tuleb neid kaks korda hammustada. Kyynlaid, mitte teisi, siiski. 6nn, et Eugenia oli tordile vaid yhe, kuigi ysna mahlaka kyynla pannud. Ette rutates v6in 8elda, et 6htusel koogil oli ainult kaks numbrikyynalt. Ja et synnip2evalaps austas traditsioone m6lemal korral.

Ettevalmistused v6tsid ka ysna pika aja. Tegelikult alustasime nendega juba mitu p2eva tagasi. Ailie’ga maalisime kahekesi valmis suure synnip2evaplakati, mis eile meie ukse kohale tervituseks yles l2ks. Sarah’ ja Michiga m6tlesime v2lja synnip2evalaulu koreograafia. Kahjuks j2i tehniliste viperuste t6ttu selle esitamine Jordy “Dur, Dur D’Etre Bebe” taustal 2ra, aga Cat Empire sobis selleks puhuks ka.

Pidu oli 2ge ja Jordani silmad olid pidevalt suured, sest Felix m6tles k2igupealt yha uusi ja uusi asju v2lja. Ja meie k88gitoimkond tegi ka imesid. Imesid tegi ka Felixi sangria, mille me kohapeal kokku segasime, nii et p6nevust jagus. Kui ma kunagi Chuckis oma pildit88tlusprogrammi k2ima saan, siis laen fotosid ka yles. Erandkorras tegi neid minu asemel siiski Maria.

Eile avastasin, et Goblin on ysna tore koht. Kuigi Rumeenia on meil see tore riik, kus igal pool v6ib suitsetada (ma olen n2inud inimesi seda ka otse suitsetamist keelava sildi all tegemas n2inud ja koha t88tajad ei teinud selle peale teist n2gugi), mis t2hendab, et k8ik Goblini saalid olid tossu t2is, j2ttis paik ikkagi meeldiva mulje. Kuni selle ajani, kui umbes kella kolme paiku hakkasid meil mingid tyybid seljas moshima ja meil sellest l6puks k6rini sai.

Suurem osa meist l2ks siis kenasti p2rast yhist shaormas88mingut koju (t2na kuulsime nende seiklustest t6brastest taksojuhtidega, kes kysisid ulmelisi summasid), aga mina, Melanie, Jordan, Vanessa, Ben ja Sarah j2ime veel esimese metrooni linna. V6tsime ette El Comandante, millest ma sain selgema pildi kui eelmisel korral, sest eile oli pea sinna j6udes oluliselt selgem

Kes veel ei tea, kes Ben ja Vanessa on, siis ma kohe seletan 2ra ka. Benjamin on Jordani ja Bao s6ber teatrikoolist. Vaikne, aga v2ga lahe tyyp. Huumorit jagab ja intellektuaalseid vestlusi saab temaga nautida kyll. Ta on veel paar n2dalat Bukarestis. V6ibolla kauemgi, ega ta isegi t2pselt tea.

Vanessa on Jordani tydruks6ber. V2ga 2ge tshikk, eile me bondisime hoolega. Mida oli p2ris lihtne teha, sest me oleme Jordaniga temast nii palju r22kinud, et ma arvan, et ma tunnen Vanessat temast isegi paremini. Homme saame igatahes p2rastl6unal linnas kokku, sest teisip2eva hommikul s6idab ta tagasi Prantsusmaale ja tahab enne seda head aega 8elda.

Ja t88juttu? Ma praegu seda pikalt ei r22gi, teen midagi lyhikokkuv6tte taolist. Mind m22rati pressiprojekti etteotsa, nii et j2rgmise n2dala veedan ma enne m2gedesse minekut flaiereid ja plakateid kujundades ja Bao ja Jordani projektide myygimappe koostades.

Ja neljap2eva hommikul kell kuus on m2gedesse s6it, kus me mitu p2eva foorumteatrit teeme. Kui me oleme head lapsed, siis saame n2dalavahetuse vabaks, et seal natuke ringi vaadata. V6ibolla v6tan Chucki sinna kaasa ja kui hotellis wifi levib, olen leviulatuses. Kui ei, siis ytlen praegu igaks juhuks j2lle pikemaks ajaks lugemiseni.

—
Nii et ega siin v2ga hull ei ole. Kylla v6ib tulla kyll.

Tule taevas appi!

MISMÕTTES on lennuseadus aastavahetusega muutunud, nii et seda suure kella külge pole pandud? Mismõttes öeldakse sulle alles check-inis, et nüüdsest alates võib sul olla ainult ÜKS ühik käsipagasit. Mismõttes ükski teine reisija, kes sinuga samal ajal lennujaamas on, seda ka ei tea?

Aga nii on. Loll seadus, mida karmilt kontrollitakse. Paljud kaptenid käivat isiklikult kontrollimas, et reisijad sellest ikka kinni peaks. Ma saan aru, et üks ühik on lihtsam haldada. Seda aga sel juhul, kui sa seda tead. Miks ei öelnud lennujaamade kodukad selle kohta aga mitte midagi, kui ma neid viimasel paaril päeval lugenud olen?

Nojah, muidugi ei tea uuest seadusest ka lennujaama poodide müüjad. Turvakontroll ei teinud teist nägugi, kui arvuti- ja fotokakotiga läbi tulin. Ja kui ma check-ini tüdruku juhiste kohaselt KÕIK kauplused siinpool kontrolli läbi käisin suurt kotti otsides, tegid nad seda uudist kuuldes suuri silmi.

Muidugi on neil ainult poolsuured kilekotid ja väikesed riidest kotikesed. Hea oli, et viimasest kohast sain leti alt piisavalt suure kilekotikese, kuhu kogu oma maine vara ebamugavalt sisse suruda ja ohata, sest see pole piisavalt tugev, et seda sangadest kanda. Palju õnne uue aasta puhul, tõepoolest.

—
Ja saabuvatelt lendudelt tulevad paljud rõõmsalt kahe mugava kotiga. Mõni isegi kolmega.

Saikopapp!

Hullude rumeenlaste pere, kellega tuttavad oleme, on t2iendust saanud. Nimekirja tuleb p2rast eilset rasvaste t2htedega kirjutada Grigorie Alexandrescu haigla preester. Ortodoksi papp, must kleit lehvimas (habe muidugi korrus k6rgemal ka), oskab ikka ebameeldiv inimene olla. Juhuu!

Mul ei ole midagi teiste religioonide vastu. Ma pean ennast usuasjades ysnagi sallivaks inimeseks. Ma ei suru kellelegi oma usku peale ja ootan sama teistelt. Eeldan, et inimeste yle otsustataks nende isiku, mitte uskumuste v6i t88koha v6i millegi muu j2rgi. Aga m6ned inimesed lihtsalt ei oska v6i ei taha teiste vastu respekti yles n2idata.

Kui me peame enne haiglas lastele esinemist paar tundi kiriku ruumides passima ja 6iget aega ootama, pole mul selle vastu midagi. Kui mult kysitakse, mis mu usutunnistus on v6i millesse ma usun v6i midagi muud, siis on ka k6ik korras. Kui keegi teine mulle ytleb, mida tema usub, on k6ik okei.

AGA. Kui kingipakkidesse, mida me oleme lastele komplekteerinud, meie teadmata libistatakse ortodoksi ylistav palmfletike, siis see ei ole enam okei. Kui kingikottidel on peal meie nimi ja meie anname need yle. Meie, kes me oleme vabatahtlikud, kes asjast midagi ei tea. Osa meist on katoliiklased, osa protestandid, ysna mitu ateistid. Ja me respekteerime k6iki teisi grupiliikmeid, sest usume usuvabadusse.

Ja kui me p2ev hiljem oma saikole bossile ytleme, et tundsime ennast seda tehes ebamugavalt ja ta v6tab seda taas rynnakuna enda ja oma usu vastu ja asub oma head s6pra preestrit kiitma ja arvab, et me ei taha seep2rast oma jalga enam kunagi sinna haiglasse t6sta, et meile tema lemmikmees ei meeldi, siis ei ole ka normaalne.

Mul on k6rini sellest yhepoolsest suhtlemisest, aga me oleme yritanud ja miski ei toimi. Kui meie tahame r22kida, siis teine pool v6tab seda kui rynnakut. Kui nemad imestavad, miks nad ennast meie seltsis grupi liikmetena ei tunne, siis sorri, aga keegi meist ei imesta selle yle. Mitte siis, kui sul on kuudepikkused kogemused sellega, et sind ei kuulata, ei austata ega usaldata. Miks me omalt poolt siis ikka ja j2lle l8mitama peaks? Ei pea.

Preestri kui preestri vastu poleks mul midagi, kui ta esimesel korral, kui kohtusime, endast 22retult j2meda inimese muljet poleks j2tnud. Meiega tutvudes liigitas ta Bao kohe pilusilmaks, ainult teistelt kysis ta, mis riigist p2rit oleme. Jordani ja Melanie k2sutas ta kohe prantsuskeelset j6ululaulu laulma. Ja kui ma ytlen kohe, siis vestlus n2gi v2lja umbes selline…

Papp: Kust teie p2rit olete?
Melanie: Prantsusmaalt.
Papp: Sina? Saksamaalt?
Mina: Ei, Eestist.
Jordan: Mina olen ka Prantsusmaalt.
Papp: Aa. Laulge mulle yks prantsuskeelne j6ululaul. Teie kaks.
Jordan: Um… Ma ei tea nyyd…
Melanie: (otsib laulus6nu) V6ib-olla…
Papp: (rabab s6nad eest 2ra) Eieieieieieiei. Ilma s6nadeta. Kohe!

Pluss viis, kuidas ta alles viis minutit enne esinemist n6udis meie numbreid n2ha, et teaks, mida lastele 8elda, oli ysna j2me. Me olime tema nina all miski paar tundi tyhja passinud ja keegi ei lubanud meil s88ma minna v6i teed jooma vahepeal, et aega muudmoodi parajaks teha.

V6i kuidas ta mind yhe esinemise ajal k2sutas laulma hakata, sest ruumi t6ttu ei saanud me muusikat kasutada. V6i kuidas ta teises osakonnas teatas Jordanile (kes on selle projekti lavastaja), et me v6iks temaga oma numbrid (mis on kardinaalselt erinevad) samal ajal teha. Sest kui meie Melaniega ees nukkudega tantsime ja poisid meie selja taga zongleerivad, siis ta n2eks m6lemaid. Lihtsalt lauslollusega me aga n6us ei olnud.

—
Pyha viha? Oojaa, usutunnistusest hoolimata ma troppe inimesi ei salli.

Dekameron

Jaa, ma tean, et olen kaua kadunud olnud. Aga sellel on ka p6hjuseid. Kui sul enda isiklikku arvutit (enam) ei ole ja elad koos kolme teise inimesega, siis on yhisarvuti kasutamine… No ytleme, et see ajakasutus on… Komplitseeritud. Pealegi elas meie koridoriarvuti yle kogu sisu uuestilaadimise ja veel paar muutust. Nyyd saame Google Crome’iga mingil tasemel youtube’i kasutada. Ehk muusika on meie majas tagasi!

Nii, jaa, nyyd on meid neli. Pedro on sisse elanud ja igavese homse tydruk Bogdana on ka l6puks kohal. T2na hommikul s6itsid nad Felixiga koos Predeali, nende on-arrival trainingule, nii et saame Melanie’ga n2dalakese kauaigatsetud rahu ja vaikust nautida. Kui oled juba harjunud kahekesi elama, siis on raske neljakesi olemisega kohaneda ja “oma toast” loobuda. Nyyd on vanad head ajad natukeseks tagasi…

Nojah, tegelikult on nad enamjaolt toredad. Kuigi Bogdanast on vahel raske aru saada, ta hoiab  tihti meie tegemistest eemale ja on kurvameelne. Ja kui midagi kysida, et kuidas me aidata saame v6i mis toimub, siis on k6ik j2rsku korras. Eks see ole vast raske teist korda elus kodumaast eemal olla ja uude gruppi sisse sulanduda, aga me yritame edasi, et tal v6imalikult kerge oleks.

Pedroga on teised lood. Ta on algusest peale olnud iga grupi hing, kuhu ta sattunud on. Igal peol on ta k6igi suurim s6ber ja k6ik, mis puudutab kuhugi sisse elamist, on talle kerge. Aga ta ise muutub pikapeale v2sitavaks. Ta r22gib liiga palju. LIIGA palju. Ja ta teab seda, aga ega ta midagi ette ei v6ta. Lapsena tavatses ema talle raha anda, et poiss kas v6i viis minutit vait oleks. Ja iga kord sai ema raha tagasi Aga eks me yrita harjuda.

Praegu on t88d ka palju, nii et t2helepanu kulub Jordani projekti peale. J2rgmine n2dal on meil v2ga tihe. Esinemiskalender ytleb, et nelja p2eva jooksul oleme v2hemalt viis korda laval. Pluss homne peaproov ja muud organisatsioonilised asjaajamised. Ja siis algavad kauaoodatud pyhad… Yllatusena pole meil j2rgmisel n2dalal isegi origamiklubi mitte! Ma tean, keegi meist ei uskunud, kui sellest kuulsime, aga nii on.

—
…ja kuna ma olen teise projekti lavastaja ihu6mblejanna, siis nyyd l2hen ma t88d tegema!

Eesriie!

…ja laval ta ongi! Ma t2itsa imestan, kuidas Bao mu nii kaugele sai, aga sai. Mitmed kompromissid ja k6va t88 hiljem olin ma koos teistega rahvusvahelisel teatrifestivalil – ja vahelduseks mitte lava taga v6i ees, vaid seal peal. T2itsa ise m2ngimas.

Ja t2itsa h2sti kukkus v2lja. Publik aplodeeris pysti ja meie olime ka ise rahul. Jordan jooksis mu p2rast peaaegu pikali suurest r66must. Jah, teeks veel. Ja teemegi, millalgi ja kuskil. V2he v2hem rahvusvahelisele publikule ja ehk m6nes teises kohas. Kindlasti ka m6nes teises kohas.

Esikapidu oli olemas. Teistsugune, kui ma seni harjunud olen, sest Genklubi siin Bukarestis ikka ei ole. K2isime paaris baaris istumas ja nende vahepeal p2ris f22nsis restoranis s88mas. N2eb v2lja v2ga kallis ja posh, aga tegelikult on v2ga taskukohased hinnad. Bine, mis muud ikka 82lda.

Ega ma sel n2dalal ei olegi kuhugi mujale j6udnud, kui ainult selle lavastusega seotud asjadele. T2na-homme on meil plaanis workshopid teatris. Rahvusvaheline maadetutvustus ja m2ngud lastele, aga mina sinna ei j6udnud ega j6ua. Paranen kodus. Ja homme hommikul ei l2he lasteaeda ka. K8ha on liiga kole selleks.

Aga tegelikult on tervis palju parem kui pyhap2eval v6i isegi paar p2eva tagasi. Palavikku vist enam ei ole, nina ei jookse (seda ta ei teinud nagunii) ja pea enam ei kumise. Kurk on ikka veel vaikselt paistes ja k8ha on kole, aga see on ka k6ik. Theraflu on peaaegu otsas, nii et varsti t2iendan Eestisse tulles varusid. J2rgmise korrani.

Homme, kui mul parem on, l2heme Madara ja Elizabethiga kinno. Luna Noua on meil k6igil n2gemata veel. Enne kodumaa ekraane tuleb Rumeenias v2ike pilk peale visata, nii kaua ikka ei jaksa oodata, et j6ul ukse ees oleks. Niigi kaua kannatatud. Eestist olen erinevaid kajasid kuulnud, aga enne ma midagi ei arva, kui ise n2inud pole. Mitte nagu Jordan ja Bao…

Igatahes. Homme peaks l6puks saabuma ka meie viimane vabatahtlik, Bogdania. Kuigi sellesse meil enam erilist usku ei ole. “Homme” on s6na, mida me oma organisatsioonilt liiga tihti kuulnud oleme. Kui tuleb, teeme syya ja on pidu, aga p2rast l2heme kontserdile ja kluppi. Control on peaaegu nagu Gen, nii et karta pole vaja mu p2rast. Pealegi… Las ta j22b

—
Rahvusvahelised staarid oleme siin k6ik valmis